Pöördvõrdeline seos Matemaatika kiirreferents

Pöördvõrdeline seos

Mõiste

Pöördvõrdeline seos on kujul

$$y=\frac{k}{x},\qquad x\ne0.$$

Eeldus: oskad kasutada võrdeid ning kirjeldada võrdelist seost tabeli, valemi ja graafikuna.

Kui $x$ kasvab, siis $y$ väheneb nii, et korrutis $xy$ jääb samaks.

Graafik on hüperbool. See läheneb telgedele ehk asümptootidele, aga ei läbi punkti, kus $x=0$.

Pöördvõrdelise seose hüperbool
Pöördvõrdelise seose $y=\frac{6}{x}$ graafik on hüperbool.

Kontrollküsimus: kas korrutis jääb samaks? Kui $xy=k$, siis seos on pöördvõrdeline.

Kolme 7. klassi mudeli võrdlus:

Tabel. Veerud: Mudel, Valem, Mis on püsiv?, Graafik
Mudel Valem Mis on püsiv? Graafik
võrdeline $y=kx$ suhe $y:x=k$ alguspunkti läbiv sirge
lineaarne $y=kx+b$ sama $x$-sammu korral sama $y$ muutus sirge
pöördvõrdeline $y=\frac{k}{x}$ korrutis $xy=k$ hüperbool

Enne valemi valimist otsusta tabeli või olukorra järgi, milline suurus jääb muutumisel samaks.

Näide

Kui töö teeb valmis 12 tunniga 1 inimene, siis sama töö jaoks vajalike tundide arv ligikaudses mudelis on

$$y=\frac{12}{x},$$

kus $x$ on inimeste arv.

Kui töötegijaid on 3, siis

$$y=\frac{12}{3}=4.$$

Sama mudeli järgi kulub 3 inimesel 4 tundi ja $x\cdot y=12$.

Sama mõte töötab ühtlase liikumise korral. Kui vahemaa on 120 km, siis

$$t=\frac{120}{v}.$$

Vastus: $v=60$ km/h annab $t=2$ h ja $v=80$ km/h annab $t=1,5$ h; korrutis $v\cdot t=120$ jääb samaks.

Mudeli piirid

Pöördvõrdeline mudel on lihtsustus ega pruugi päriselus igavesti töötada.

Tabel. Veerud: Mudel, Millal sobib?, Millal enam hästi ei sobi?
Mudel Millal sobib? Millal enam hästi ei sobi?
rohkem töötegijaid, vähem aega kõik saavad korraga ja segamata töötada liiga palju inimesi jääb üksteisele ette
suurem kiirus, lühem aeg kiirus on kogu teekonnal ligikaudu püsiv liiklus, peatused ja kiiruspiirangud muudavad mudelit
suurem ühikuhind, väiksem kogus sama raha eest hind on ühiku kohta sama soodustused, miinimumkogused või pakendid piiravad valikut

Tüüpviga

Pöördvõrdeline ei tähenda “negatiivse tõusuga sirget”. Selle graafik ei ole sirge.

Teine tüüpviga on lubada $x=0$. Avaldis $\frac{k}{x}$ ei ole defineeritud, kui $x=0$.

Kolmas tüüpviga on unustada ühikud. Kui $v$ on km/h ja teepikkus on km, siis aeg tuleb tundides.

Neljas tüüpviga on kontrollida ainult seda, et üks suurus kasvab ja teine väheneb. Pöördvõrdelises seoses peab korrutis jääma samaks.

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Kui $y=\frac{20}{x}$, leia $y$, kui $x=4$.
  2. Miks $x=0$ pole lubatud?
  3. Too päriseluline pöördvõrdelise seose näide.
  4. Kui 6 inimest teevad töö 5 tunniga, mitu tundi kuluks sama mudeli järgi 3 inimesel?

Rakendus

  1. Kui vahemaa on 180 km, kirjuta aeg $t$ kiiruse $v$ kaudu.
  2. Kui 4 inimest teevad töö 9 tunniga, mitu tundi kuluks sama mudeli järgi 6 inimesel?
  3. Sama raha on 24 eurot. Kirjuta ostetav kogus $q$ ühikuhinna $p$ kaudu.

Mõtlemisülesanne

  1. Kui $q=\frac{24}{p}$, leia $q$, kui $p=3$.
  2. Miks ei sobi töötegijate mudel alati väga suure inimeste arvu korral?
  3. Teepikkus on 240 km. Kui kiirus on 80 km/h, leia aeg. Mis ühikus vastus on?
  4. Tabelis on paarid (2;12), (3;8), (4;6). Kas seos võib olla pöördvõrdeline? Põhjenda.

Vastused

  1. $5$, sest $20:4=5$; kontrolliks $x\cdot y=4\cdot5=20$.
  2. Nulliga ei saa jagada; valem $\frac{k}{x}$ pole siis defineeritud ja $x=0$ tuleb välistada.
  3. Näiteks sama töö: rohkem tegijaid tähendab vähem aega, kui töö kogus püsib sama.
  4. Töö kogus on $6\cdot5=30$ inimtundi, seega $30:3=10$ tundi.
  5. $t=\frac{180}{v}$, kus $v\ne0$ ja konstant 180 on teepikkus.
  6. Töö kogus on $4\cdot9=36$ inimtundi, seega $36:6=6$ tundi.
  7. $q=\frac{24}{p}$, kus $p\ne0$ ja konstant 24 on raha kogus.
  8. Kui sisend on $p=3$, siis väljund on $q=\frac{24}{3}$, ehk $q=8$.
  9. Inimesed võivad üksteist segada, tööpind võib olla piiratud ja osa töid ei saa korraga teha.
  10. $t=\frac{240}{80}=3$ tundi.
  11. Jah, sest korrutis on alati 24: $2\cdot12=3\cdot8=4\cdot6=24$.

Seosed

Pöördvõrdeline seos näitab, et mitte iga vähenemine ei ole lineaarne. Järgmine ruutfunktsiooni peatükk lisab veel ühe graafiku kuju: parabooli, kus muutumise kiirus ise muutub.