Arhiivid ja pakkimine

Loogika

Arhiveerimine koondab failid, pakkimine teeb need väiksemaks. See on seotud failide liigutamise, allalaadimise ja varukoopiatega.

Kiirülevaade

Erista kaht sammu: failide koondamine üheks arhiiviks ja selle arhiivi tihendamine väiksemaks.

Tüüpilised algaja vead

• arvatakse, et .tar tähendab juba tihendatud faili
• pakitakse arhiiv lahti vales kataloogis
• ei vaadata enne lahtipakkimist, mis arhiivi sees on

Kiirspikker

• tar -cf fail.tar kaust/ loo arhiiv
• tar -xf fail.tar paki lahti
• tar -tf fail.tar vaata arhiivi sisu
• tar -czf fail.tar.gz kaust/ loo gzip-pakitud arhiiv
• tar -czf fail.tgz kaust/ sama loogika lühema laiendiga
• tar -xzf fail.tar.gz paki gzip-arhiiv lahti
• tar -cJf fail.tar.xz kaust/ loo xz-pakitud arhiiv
• zip -r fail.zip kaust/ loo zip-arhiiv
• unzip fail.zip paki zip lahti

Tähtsamad võtmed

• c create ehk loo arhiiv
• x extract ehk paki lahti
• t table ehk näita sisu
• f file ehk järgmine argument on arhiivifaili nimi
• z kasuta gzip pakkimist
• J kasuta xz pakkimist
• v verbose ehk näita töö käigus rohkem infot

tar põhimõte

tar ise on ajalooliselt arhiveerija. Pakkimine lisatakse sageli eraldi:

• tar ainult koondab failid
• gzip teeb faili väiksemaks
• xz pakib tihedamalt, aga võib olla aeglasem

Sellepärast on need kujundid sisuliselt järgmised:

• tar -cf loo arhiiv ilma pakkimata
• tar -czf loo gzip-ga pakitud arhiiv
• tar -xzf paki gzip-ga pakitud arhiiv lahti
• tar -cJf loo xz-ga pakitud arhiiv

.tar.gz ja .tgz tähendavad tavaliselt sama asja. .tgz on lihtsalt lühem failinimi.

Käivita need käsud

mkdir -p ~/tmp/arh/kaust
printf 'tere\n' > ~/tmp/arh/kaust/tere.txt
tar -cf ~/tmp/arh/proov.tar -C ~/tmp/arh kaust
tar -tf ~/tmp/arh/proov.tar

tar -czf ~/tmp/arh/proov.tar.gz -C ~/tmp/arh kaust
tar -xzf ~/tmp/arh/proov.tar.gz -C ~/tmp/arh

zip -r ~/tmp/arh/proov.zip ~/tmp/arh/kaust
unzip ~/tmp/arh/proov.zip -d ~/tmp/arh/unzipped

Millal mida kasutada

• tar.gz on väga levinud Linuxi maailmas
• tar.xz sobib siis, kui tihendusaste on tähtis
• zip on mugav, kui faile jagatakse erinevate süsteemide vahel

Metaandmed ja puustruktuur

Arhiiviformaadi valikul ei loe ainult tihendusaste. Loeb ka see, mida arhiiv peab kaasa võtma.

• tar sobib hästi Unix-laadse puustruktuuri jaoks
• tar säilitab failipuud, õigused, ajatemplid ja lingid paremini kui zip
• zip on sageli mugavam jagamiseks eri süsteemide vahel
• zip ei ole tavaliselt parim valik siis, kui Unix-i õigused ja omanikud on olulised

Praktiline mõtteviis:

• Linuxi või serveri varukoopia: eelista sageli tar.gz või tar.xz
• laiemaks jagamiseks: zip

Kasulikud võtted

• tar -tf fail.tar.gz näitab sisu ilma lahti pakkimata
• tar -tzf fail.tar.gz | less laseb suure arhiivi sisu sirvida
• tar -xzf fail.tar.gz -C sihtkaust pakib lahti kindlasse kohta
• tar -czf backup-$(date +%F).tar.gz kaust/ teeb kuupäevaga varukoopia
• unzip -l fail.zip näitab zip-arhiivi sisu ilma lahti pakkimata

Kui arhiiv on suurem, lehitse sisuloendit:

tar -tzf fail.tar.gz | less

See aitab enne lahtipakkimist näha:

• mis kaustad seal sees üldse on
• kas arhiivis on ootuspärane juurkaust
• kas failinimed paistavad mõistlikud

Minitest

1. Loo väike testkaust kahe failiga.
2. Tee sellest tar.gz arhiiv.
3. Vaata arhiivi sisu ilma seda lahti pakkimata.
4. Paki arhiiv lahti teise kausta.