Abi leidmine: man, --help ja info

Käsu kohalik dokumentatsioon kirjeldab tavaliselt just sinu arvutisse paigaldatud varianti. Alusta sellest, mitte juhusliku veebinäite kopeerimisest.

Vali sobiv abi

--help on levinud, mitte universaalne valik. Ka -h ei tähenda alati abi: näiteks ls -h muudab suuruste esitusviisi. Suur- ja väiketäht on eri valikud.

Esimene käsiraamat

Ava man ls. Alguses näed tavaliselt pealkirja LS(1): käsu nimi ning käsiraamatu jaotis, siin kasutajakäsud. Jaotis NAME ütleb lühidalt, mida käsk teeb; SYNOPSIS näitab süntaksit ja DESCRIPTION selgitab valikuid.

Tavapärases lehitsejas saad liikuda nii:

Otsi -a seletus üles, välju ja võrdle ls ning ls -a väljundit. Nii kasutad dokumentatsiooni konkreetse küsimuse lahendamiseks.

Kui abi ei leita

Kui man puudub või ütleb No manual entry, võib puududa käsiraamatupakett, mitte käsk ise. whatis ja apropos kasutavad samuti kohalikku dokumentatsiooniandmebaasi; need ei asenda puuduvat juhendit.

Proovi käsu dokumenteeritud abivalikut või ava ametlik juhend. Vajadusel paigalda hiljem dokumentatsioon paketihalduriga. Ära proovi tundmatu käsu valikuid juhuslikult: mõni neist võib midagi muuta.

Shelli sisekäsu abi võib olla shelli enda juhendis. Näiteks Bashis selgitab help cd käsku cd; zsh-s vaata man zshbuiltins. help ei ole kõigi shellide ühine käsk.

Kui käsu nime ei mäleta

apropos archive otsib käsiraamatute kirjeldustest sõna archive. Tulemus on kandidaatide loend, mitte soovitus kõiki käske käivitada. Vali nime ja lühikirjelduse järgi sobiv kirje ning ava selle man-leht.

GNU tööriistade põhjalikum juhend võib olla info-vormingus. Käsk info coreutils avab selle, kui dokumentatsioon on olemas; h näitab kasutusabi ja q väljub.

Minitest

1. Leia man ls abil, mida teeb valik -l, ning proovi seda.
2. Mida tähendab pealkirjas LS(1) olev number?
3. Leia apropos-iga kopeerimisega seotud käsk. Kas selle nimi üksi ütleb, mida see kopeerib?
4. Miks pole -h turvaline universaalne viis abi küsimiseks?