Matemaatika II klassi kiirõpik Arvud kuni 1000, võrdsed rühmad, mõõtmine ja kujundid

Mida selles klassis õpid?

Õpid arve kuni 1000 lugema, võrdlema ja kohaväärtuse järgi lahti võtma. Liidad ja lahutad suuremas arvuvallas, seod korrutamise võrdsete rühmadega ning jagamise võrdselt jaotamisega. Mõõdad praktilistes olukordades ja eristad tasandilisi kujundeid ruumilistest kehadest.

Kuidas seda õpikut kasutada?
  1. Liigu peatükkides järjest: iga uus teema kasutab varasemaid mõisteid ja võtteid.
  2. Kui peatükk tundub raske, vaata esmalt eeldusi, näidet ja tüüpviga; alles siis mine harjutuste juurde.
  3. Tee enne rakendusülesandeid lihtne kontroll. Kui see ei lähe kindlalt, korda mõistet ja lahendatud näidet.
  4. Lõpeta teema vastuse mõistlikkuse kontrolliga: kas ühik, märk, suurusjärk ja sõnaline vastus sobivad?
Proovi enne alustamist

Tee need kolm lühikest ülesannet ilma peatüki näidet vaatamata.

  1. Järjesta arvud 8, 13 ja 5 väiksemast suuremani.
  2. Leia 12 + 5 ja 18 - 6 ning ütle, mida tehe võiks päriselus tähendada.
  3. Jaga 12 väikest eset kahte võrdsesse rühma ja kontrolli rühmade suurust.

Alusta siit. Kui saad kõik kolm ülesannet teha ja oma valikut selgitada, alusta II klassi arvude peatükist.

Korda enne. Kui raskus on loendamisel või liitmise ja lahutamise valikul, korda esmalt I klassi arvude ja tehete osa.

Lapsevanemale

Selles klassis kinnistuvad eelkõige arvude võrdlemine, liitmine, lahutamine, mõõtmine ja lihtsad kujundid.

Need oskused ehitavad edasi teemat: arvud kuni 1000, kohaväärtus, võrdsete rühmadega korrutamine ja võrdselt jaotamine.

Harjutamisrütm. Harjutage umbes 10 minutit: üks arvude või peastarvutamise tegevus ja üks lühike tekstülesanne on korraga piisav.

Kui mõiste on ebaselge. Kui korrutamine või jagamine ei avane, tehke võrdsed rühmad päris esemetest ja küsige, mitu rühma ning mitu eset igas rühmas on.

Kui tekib arvutusviga. Kui suurema arvu tehe läheb valesti, laske lapsel eraldi näidata sadu, kümneid ja ühelisi ning hinnata enne vastuse suurust.

Kui koormus läheb suureks. Kui laps hakkab tehet juhuslikult valima või kiirustab, vähendage arvude suurust ja lõpetage pärast üht selgelt põhjendatud vastust.

Õpetajale

Eelteadmiste lühikontrolli sisu: arvude võrdlemine, liitmine, lahutamine, mõõtmine ja lihtsad kujundid.

Stardiülesanne. Lase õppijal moodustada arv 243 sajaliste, kümneliste ja ühelistega ning jagada kaksteist eset kolmeks võrdseks rühmaks.

Diagnostilised küsimused. Küsi: „Mida näitab number 4 arvus 243?”, „Mitu rühma tekkis ja mitu eset on rühmas?” ning „Milline tehe kirjeldab jaotamist?”

Edasiliikumise kriteerium. Liigu edasi, kui õppija eristab kohaväärtusi, seob võrdsed rühmad korrutamise või jagamisega ning kontrollib lihtsat liitmist ja lahutamist.

Lisaväljakutse. Anna lühike raha- või mõõtmisülesanne, kus õppija peab ise valima tehte, ühiku ja ühe lausega vastuse.

Õpitee
  1. Arvud ja tehted: loe arve kuni 1000, kasuta sadu-kümneid-ühelisi ning liida ja lahuta.
  2. Korrutamine ja jagamine: moodusta võrdsed rühmad, liida korduvalt ning jaga võrdselt.
  3. Mõõtmine: vali praktilises ülesandes sobiv ühik ja vii võrreldavad suurused samasse ühikusse.
  4. Kujundid ja kehad: kirjelda külgi ning tippe ja erista tasandilist kujundit ruumilisest kehast.
  5. Kordamine: selgita, miks valitud tehe, ühik või kujundi nimetus sobib.
Õppekava seos
Kinnistab
arvude võrdlemine, liitmine, lahutamine, mõõtmine ja lihtsad kujundid
Ehitab
arvud kuni 1000, kohaväärtus, võrdsete rühmadega korrutamine ja võrdselt jaotamine
Valmistab ette
III klassi korrutustabeli, jagamise, murru, ümbermõõdu ja tabelite õppimise

II klassi arvud ja tehted

Mõiste

II klassis loeme, kirjutame ja võrdleme arve kuni 1000-ni. Arvu koht näitab selle väärtust. Arvus 243 on 2 sada, 4 kümmet ja 3 ühelist:

$$243=200+40+3.$$

Arv 243 sadade, kümnete ja ühelistena
Arvu koha järgi näeme, mitu sada, kümmet ja ühelist selles on.

Eeldus: oskad arve vähemalt 100-ni loendada ning 20 piires liita ja lahutada. Kui suurem arv tundub keeruline, kirjuta sajad, kümned ja ühelised eraldi.

Liitmisel ja lahutamisel töötame sama kohaga: ühelised ühelistega, kümned kümnetega ja sajad sadadega. Korrutamine kirjeldab võrdseid rühmi. Tehe $4\cdot3$ tähendab nelja rühma, igas 3 eset. Jagamine võib tähendada võrdseteks rühmadeks jaotamist: 12 kommi neljale lapsele annab igale 3 kommi.

Kui jäid kinni

Tee arv nähtavaks: tõmba sadadele kast, kümnetele joon ja ühelistele täpid. Korrutamisel joonista võrdsed rühmad; jagamisel jaota kõik esemed ükshaaval rühmadesse.

Õpetaja kontrollmõte

Küsi enne algoritmi, mida iga number arvus tähendab. Korrutamise ja jagamise juures kontrolli, et laps kasutab võrdseid rühmi ja oskab märgi valikut põhjendada.

  • Miinimum: laps nimetab arvus sajad, kümned ja ühelised ning arvutab lihtsa liitmise.
  • Tavarada: laps seob korduva liitmise korrutamisega ja jagamise võrdsete rühmadega.
  • Lisaväljakutse: laps koostab samade arvudega ühe korrutamis- ja ühe jagamisloo.

Näide

Raamatukogus oli 236 lasteraamatut ja juurde toodi 48. Jaotame 48 neljaks kümneks ja kaheksaks üheliseks:

$$236+48=236+40+8=276+8=284.$$

Kontroll: vastus peab olema suurem kui 236. Arvus 284 on 2 sada, 8 kümmet ja 4 ühelist.

Vastus: raamatukogus on nüüd 284 lasteraamatut.

Teises olukorras pannakse 15 pliiatsit võrdselt kolme topsi. Igasse topsi läheb 5 pliiatsit, sest $3\cdot5=15$. Seega $15:3=5$.

Vastus: igas topsis on 5 pliiatsit.

Tüüpviga

Tüüpviga on liita eri kohad omavahel, näiteks võtta arvus 243 number 2 kahe ühelisena. Number 2 tähendab siin kahte sada.

Korrutamine ei ole sama mis tavaline liitmine: $4\cdot3=12$, aga $4+3=7$. Jagamisel peavad rühmad olema võrdsed ja kõik esemed peavad olema jaotatud.

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Kirjuta arv 372 sadade, kümnete ja ühelistena.
  2. Arvuta $46+27$.
  3. Arvuta $81-36$.

Rakendus

  1. Viies karbis on igas 4 kriiti. Mitu kriiti on kokku?
  2. Jaota 18 nööpi võrdselt kolme rühma. Mitu nööpi on ühes rühmas?
  3. Poes oli 245 vihikut ja juurde toodi 30. Mitu vihikut on nüüd?

Mõtlemisülesanne

  1. Leia arv, milles on 6 sada, 0 kümmet ja 9 ühelist.
  2. Koosta tehte $4\cdot6$ kohta lühike jutt ja kirjuta sama olukorra jagamistehe.
  3. Kumb on suurem: $198+5$ või 200? Põhjenda enne täpset arvutust.

Vastused

  1. $372=300+70+2$: 3 sada, 7 kümmet ja 2 ühelist.
  2. 73; liitmisel suurenes arv 46.
  3. 45; lahutamisel vähenes arv 81.
  4. 20 kriiti, sest $5\cdot4=20$.
  5. 6 nööpi, sest $18:3=6$ ja $3\cdot6=18$.
  6. 275 vihikut, sest $245+30=275$.
  7. 609; kümnete kohal olev 0 tuleb kirjutada.
  8. Näiteks neljas kotis on igas 6 õuna: $4\cdot6=24$ ja $24:4=6$.
  9. $198+5=203$, seega see on suurem kui 200.
Lapsevanemale

Kasutage kodus münte, nööpe või klotse. Palu lapsel moodustada võrdsed rühmad ning öelda, kas vastus näitab koguarvu, rühmade arvu või ühe rühma suurust. Kui rühmad ei ole võrdsed, las laps jaotab esemed ise uuesti.

Seosed

Kohaväärtus aitab liita ja lahutada suuremaid arve. Võrdsete rühmade mõistmine valmistab ette III klassi korrutustabeli ja jagamise kindlama kasutamise.


II klassi praktiline mõõtmine

Mõiste

Mõõtmisel valime küsimusele sobiva ühiku. Pliiatsi pikkust mõõdame sentimeetrites, toa pikkust meetrites, väikese eseme massi grammides ja suurema eseme massi kilogrammides. Aega näitavad tunnid ja minutid; raha eurod ja sendid.

Eeldus: oskad võrrelda arve ning mõõta eseme pikkust joonlaua nullmärgist. Enne teisendamist ütle, mida mõõdetakse.

Olulised seosed on:

$$1\text{ m}=100\text{ cm},\qquad 1\text{ h}=60\text{ min},\qquad 1\text{ euro}=100\text{ senti}.$$

Üks meeter ja sada sentimeetrit
Joonis näitab ühikute seost: üks meeter võrdub saja sentimeetriga.

Sama liiki suurusi saab võrrelda pärast samasse ühikusse viimist. Näiteks 1 m on 100 cm, seega on 1 m pikem kui 85 cm. Vastuses peab alati olema arv ja ühik.

Kui jäid kinni

Tõmba küsimuses ühikule ring ümber. Kui üks pikkus on meetrites ja teine sentimeetrites, kirjuta kõigepealt mõlemad sentimeetrites.

Õpetaja kontrollmõte

Lase õpilasel enne arvutamist valida ühik ja põhjendada, miks see sobib. Mõõtmise mõte on olulisem kui teisenduse mehaaniline päheõppimine.

  • Miinimum: laps mõõdab joonlauaga nullist ja kirjutab vastuse ühikuga.
  • Tavarada: laps võrdleb kahte pikkust pärast lihtsat teisendust.
  • Lisaväljakutse: laps koostab ise aja või raha kohta kaheastmelise ülesande.

Näide

Karlil on 1 m pikkune nöör ja Maril 70 cm pikkune nöör. Viime mõlemad pikkused sentimeetritesse: $1\text{ m}=100\text{ cm}$. Vahe on

$$100\text{ cm}-70\text{ cm}=30\text{ cm}.$$

Kontroll: Karli nöör oli pikem, seega peab vahe olema positiivne ja väiksem kui 100 cm.

Vastus: Karli nöör on 30 cm pikem.

Tüüpviga

Tüüpviga on võrrelda ainult arve: 80 tundub suurem kui 2, kuid 80 cm on lühem kui 2 m. Kõigepealt peavad ühikud olema samad.

Teine viga on alustada joonlauaga mõõtmist servast, mitte nullmärgist. Kella puhul loe, mitu minutit päriselt möödub, mitte ainult numbrite vahet.

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Täida lünk: $1\text{ m}=\_\_\text{ cm}$.
  2. Kumb on pikem: 90 cm või 1 m?
  3. Mitu minutit on ühes tunnis?

Rakendus

  1. Laud on 80 cm pikk ja riiul 15 cm pikem. Kui pikk on riiul?
  2. Film algab kell 16.00 ja kestab 45 minutit. Mis kell film lõpeb?
  3. Sul on 2 eurot. Ost maksab 1 euro ja 30 senti. Mitu senti jääb alles?

Mõtlemisülesanne

  1. Nimeta üks ese, mida mõõdaksid sentimeetrites, ja üks, mida meetrites.
  2. Kas 120 cm pikkune latt mahub sirgelt 1 m pikkusesse kasti? Põhjenda.
  3. Koosta ülesanne, mille vastus on 25 minutit.

Vastused

  1. 100 cm.
  2. 1 m, sest $1\text{ m}=100\text{ cm}$ ja $100>90$.
  3. 60 minutit.
  4. 95 cm, sest $80+15=95$.
  5. Kell 16.45.
  6. 70 senti, sest 2 eurot on 200 senti ja $200-130=70$.
  7. Näiteks pliiats sentimeetrites ja tuba meetrites.
  8. Ei mahu, sest $1\text{ m}=100\text{ cm}$ ja $120>100$.
  9. Näiteks: tund algas kell 10.00 ja lõppes kell 10.25.

Seosed

Mõõtühikute kindel kasutamine aitab hiljem arvutada ümbermõõtu, pindala, kiirust ja teisi elulisi suurusi.


II klassi kujundid ja kehad

Mõiste

Tasandiline kujund on lame: seda saab joonistada paberile. Kolmnurgal on 3 külge ja 3 tippu. Nelinurgal on 4 külge ja 4 tippu. Ruut ja ristkülik on nelinurgad. Ringil ei ole sirgeid külgi ega tippe.

Ruumiline keha võtab ruumi ja seda saab vaadata mitmest küljest. Kuubil on ruudukujulised tahud, risttahukal ristkülikukujulised tahud ning kera on ümmargune nagu pall.

Eeldus: tunned ringi, kolmnurka, ruutu ja ristkülikut ning oskad külgi ja tippe loendada.

Tasandilised kujundid ja ruumilised kehad
Tasandilised kujundid on lamedad, ruumilisi kehi saab vaadata mitmest küljest.

Kujundi nimi ei muutu, kui seda pöörata, suurendada või värvida. Olulised on omadused: külgede ja tippude arv ning ruumilise keha puhul tahkude kuju.

Kui jäid kinni

Jälgi sõrmega kujundi piiri ja loenda küljed ning tipud. Ruumilise keha puhul mõtle päris esemele: täring on kuubi, pall kera moodi.

Õpetaja kontrollmõte

Kasuta eri asendis ja eri suurusega kujundeid. Kontrolli, et õpilane nimetab kujundi omaduste, mitte värvi või tavapärase asendi järgi.

  • Miinimum: laps eristab ringi, kolmnurka ja nelinurka.
  • Tavarada: laps kirjeldab külgede ja tippude arvu ning eristab kujundit kehast.
  • Lisaväljakutse: laps leiab päris esemelt tasandilise tahu ja nimetab selle kuju.

Näide

Laual on kolmnurkne paberitükk, ruudukujuline kaart, pall ja täring. Kaks esimest on tasandilised kujundid. Pall on kera moodi ja täring kuubi moodi ruumiline keha.

Ruudukujulisel kaardil on 4 külge ja 4 tippu. Kui kaarti pöörata, jäävad need omadused samaks.

Vastus: laual on 2 tasandilist kujundit ja 2 ruumilist keha.

Tüüpviga

Tüüpviga on nimetada pööratud ruutu rombiks ainult asendi järgi. Pööramine ei muuda nelja külje pikkust ega nelja tippu.

Teine viga on nimetada kera ringiks. Paberile joonistatud ring on tasandiline, pallikujulist kera saab aga käes pöörata.

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Mitu külge ja tippu on kolmnurgal?
  2. Kas ruut on nelinurk?
  3. Kumb on ruumiline keha: ring või kera?

Rakendus

  1. Leia toast üks risttahuka ja üks kera moodi ese.
  2. Joonista eri asendis kaks ristkülikut.
  3. Rühmas on 3 kolmnurka, 2 ruutu ja 1 ring. Mitu tasandilist kujundit on kokku?

Mõtlemisülesanne

  1. Selgita, mille poolest erinevad ruut ja kuup.
  2. Kas igal nelinurgal on kõik küljed ühepikkused? Too vastunäide.
  3. Millise tasandilise kujuga võivad olla risttahuka tahud?

Vastused

  1. 3 külge ja 3 tippu.
  2. Jah, sest ruudul on 4 külge ja 4 tippu.
  3. Kera; ring on tasandiline kujund.
  4. Näiteks raamat on risttahuka ja pall kera moodi.
  5. Kontrolli, et mõlemal kujundil oleks 4 külge ja 4 tippu; asend võib erineda.
  6. 6 kujundit, sest $3+2+1=6$.
  7. Ruut on tasandiline kujund, kuup ruumiline keha, mille tahud on ruudud.
  8. Ei. Ristkülikul võivad kaks külge olla pikemad kui teised kaks.
  9. Ristkülikukujulised; kuubi tahud on erijuhuna ruudud.

Seosed

Kujundite omaduste täpne kirjeldamine valmistab ette ümbermõõdu, pindala ja ruumiliste kehade mõõtmise.


II klassi harjutusleht

Mõiste

II klassis arvutad kuni 1000-ni: kasutad kohaväärtust, liidad ja lahutad, moodustad võrdseid rühmi, mõõdad ning eristad kujundeid ja ruumilisi kehi.

Eeldus: I klassi arvud, loendamine ning lihtne liitmine-lahutamine on tuttavad. Kui kahekohalised arvud lähevad segi, kirjuta need kümneliste ja üheliste kaupa lahti.

Enne arvutamist küsi, kas vastus peaks suurenema või vähenema. Korrutamisel ja jagamisel kontrolli, et rühmad oleksid võrdsed.

Tabel. Veerud: Olukord, Mida teen?
Olukord Mida teen?
asju tuleb juurde liidan
asju võetakse ära lahutan
mitu korda sama hulk korrutan või liidan korduvalt
jaotan võrdselt jagan
tahan võrrelda pikkust vaatan ühikut ja arvu
Alusta siit

Enne arvutamist ütle kaks asja: kas vastus peab suurenema või vähenema ning mis ühik vastuse juurde käib.

Näide

Klassis on 18 õpilast. Vahetunnis tuleb juurde 5 õpilast teisest klassist. Mitu last on kokku?

$$18+5=23.$$

Vastus: kokku on 23 last.

Kui laual on 4 karpi ja igas karbis on 3 pliiatsit, siis võib mõelda nii:

$$3+3+3+3=12.$$

Vastus: karpides on 12 pliiatsit.

Tüüpviga

Tüüpviga on segada ühikuid. Näiteks 2 m ja 30 cm ei ole samas ühikus. Enne võrdlemist mõtle:

$$2\text{ m}=200\text{ cm}.$$

Siis on näha, et 2 m on pikem kui 30 cm.

Teine tüüpviga on unustada puuduvat arvu kontrollida. Kui leiad, et $16+8=24$, siis asenda 8 tagasi lünka ja vaata, kas võrdus töötab.

Õpetaja kontrollmõte

Kontrolli, kas laps eristab arvu kohti ning hindab vastuse suunda. Edasi palu tal näidata korrutamist ja jagamist võrdsete rühmadega ning koostada ise üks tehtejutt.

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Kirjuta arv 406 sadade, kümnete ja ühelistena.
  2. Arvuta: $27+8$.
  3. Arvuta: $42-7$.
  4. Leia puuduv arv: $16+__=24$.

Rakendus

  1. Neljas reas on igas 5 tooli. Mitu tooli on kokku?
  2. Jaota 18 nööpi võrdselt kolme rühma. Mitu nööpi on igas rühmas?
  3. Võrdle: kumb on pikem, 1 m või 80 cm?
  4. Kumb on ruumiline keha: ruut või kuup? Selgita ühe lausega.

Mõtlemisülesanne

  1. Kell on 9.00. Tund kestab 45 minutit. Mis kell tund lõpeb?
  2. Sul on 2 eurot ja ostad 75 sendi eest pliiatsi. Mitu senti jääb?
  3. Mõtle arvule. Kui liidad sellele 6, saad 20. Mis arv see oli?
  4. Poes oli 35 vihikut ja 12 müüdi ära. Mitu vihikut jäi ning miks peab vastus olema väiksem kui 35?

Vastused

  1. $406=400+0+6$: 4 sada, 0 kümmet ja 6 ühelist.
  2. 35; vastus on suurem kui 27, sest liideti.
  3. 35; vastus on väiksem kui 42, sest lahutati.
  4. 8.
  5. 20 tooli, sest $4\cdot5=20$.
  6. 6 nööpi, sest $18:3=6$.
  7. 1 m, sest 1 m = 100 cm.
  8. Kuup on ruumiline keha; ruut on tasandiline kujund.
  9. 9.45.
  10. 125 senti, sest 2 eurot on 200 senti ja $200-75=125$.
  11. 14, sest $14+6=20$.
  12. 23 vihikut. Vastus on väiksem kui 35, sest vihikuid müüdi ära.

Klassi kordamine

Enne III klassi liikumist kontrolli kuut oskust:

  1. Kas oskad kolmekohalise arvu sadadeks, kümneteks ja ühelisteks jaotada?
  2. Kas oskad liita ja lahutada ning vastuse suurust hinnata?
  3. Kas seostad võrdsed rühmad korrutamise ja jagamisega?
  4. Kas oskad võrrelda meetreid ja sentimeetreid?
  5. Kas tunned tasandilisi kujundeid?
  6. Kas eristad tasandilist kujundit ruumilisest kehast?

Segakontroll:

Vastused: 5 sada, 0 kümmet ja 7 ühelist; 47, suurem; 4 kriiti; 120 cm; kuup on ruumiline keha.

Kodune 10 minuti kontroll

Palu lapsel lahendada üks kahekohaliste arvude tehe, üks korduva hulga ülesanne ja üks mõõtude võrdlus. Lõpus küsi: „Kas vastus pidi suurenema või vähenema ja mis ühik selle juurde käib?” Puuduva ühiku korral ära ütle ühikut ette, vaid palu ülesande küsimus uuesti lugeda.

Seosed

See harjutusleht valmistab ette III klassi murru mõtet, tabelite lugemist ja täpsemat mõõtmist. II klassis on tähtis, et laps oskaks enne arvutamist öelda, kas tulemus peaks suurenema või vähenema.


Klassi lõpu enesekontroll

Kontrolli esmalt võtmeoskusi peatükkide kaupa ja lahenda seejärel ülesanne, kus mitu oskust töötavad koos.

Oskused peatükkide järgi

Segatud kontrollülesanne

Paiguta 20 ruudukujulist, 2 cm küljega plaati nelja võrdsesse ritta. Mitu plaati on reas, kui pikk on üks rida ja millise tasandilise kujundi kõik plaadid koos moodustavad?

Kontrollmõte

Igas reas on 5 plaati. Ühe rea pikkus on 5 · 2 cm = 10 cm ning neli võrdset rida moodustavad ristküliku.

Järgmine samm

III klassis on vaja kohaväärtust, korrutamise ja jagamise tähendust ning mõõtühikuid, et õppida korrutustabelit, murdu ja ümbermõõtu.